Temani leidsin ma tee ühel suvel, kui ma oma vennaga suvilas kaarte mängisin ning mu vend kõlarist ühte tema laulu lasta otsustas. Selle laulu nimi oli “Piss River”, mille esimene salm on selline:
“Now I live on a boat that sits on a moat
On top of piss river, outside your castle And wind death comesaround, We all sing, oh, what an asshole
He stirs quite the fuss and he cause quite the hassle
We all buy black suits as our lives go on mute”
(Väljavõtted laulust “Piss River”) Taustaks mängis sellele omanäoline “katoliiklik” country muusika. Kuna suvila asub meil Emajõe ääres, siis kujutasin kohe ette, et mainitud “kuse jõe” all peeti just seda silmas. Mulle on alati sõnad rohkem meeldinud kui muusika. Seepärast kirjutan ma ka selle tutvustuse nende vaatenurgast. Minu arvates on need Kevin Morby üks tugevamaid külgi. “Kuse jõe” kasutamine metafoorina ja surmast kui pelgalt “sitavikatist” rääkimine avaldasid mulle mõju ning ma jäin edasi kuulama. On ju tore küll, et ta lendleb üle mõne inimese jaoks sügavate teemade, kuid ta teeb seda alati kergelt, rõõmsalt ja mängides. Igale leidlikule sõnamängule on vaid üks rida ja mitte rohkem. Säärane taktitunne mulle tema laulude juures kõige rohkem meeldibki. Ta näeb väga palju vaeva, et väljenduda tähendusrikkalt, huvitavalt ja meeldejäävalt, vältides venitamist ja rõhutamist. Ta kasutab ka ära lihtsat keelt ning vannub seal, kus ta arvab, et see sünnis. Tulemus on midagi meeldivat, huviäratavat, kuid mitte püüdlikku. Ta räägib nagu hauajärgsesse ellu jõudnud mees, kes vaatab rahumeeli tagasi oma elule. Mõnda asja kirub tundega, mõne mõttega läheb veidi luuleliseks, kuid teemad piirduvad elu tähtsamate probleemide ümber ning mossitama ta ei hakka, vaid räägib kõigest kergekäeliselt ja ausalt. Samas on sellel ka filosoofiline ja elukinnitav külg. Nendest sõnadest hõõgub sõnumit, et ela, nagu sa oleksid juba surnud, aga sa oled tulnud tagasi, et natuke lõbutseda.
“Naomi got married
And Flannery became a dancer And Ben got a baby girl
'Fore mama got sick with cancer”
“And Erin flew off the handle And I went to the funeral”
“And Pauline made lots of money Turnedher soul into gold
Said, Time's a funny motherfucker God's toll calling by the window”
(Väljavõtted laulust“Hail Mary”)
Žanrite poolest on ta muusika folk rock või indie rock. Kombineerituna tema mõtlemapanevate laulusõnadega, võib arvata, et ta meenutab mulle natuke Bob Dylanit. Siiski on Kevin Morby oma soundi poolest temast üsna kaugel. See on modernsem, indilikum ja pealegi rõõmsam. Isegi ta kõige süngemate lugude hulgast võib leida mõningast positiivsust ja helki, kuid Bob Dylani morbiidset müstilisust pole kuskil. Veel teeb teda eriliseks tema albumite ning laulude omanäolisus ja varieeruv temaatika. Artisitina lubab ta endale palju vabadust ning on hakanud seda ka viimasel ajal erinevate albumite kujul väljendama. Oma muusikakarjääri alustas ta indie/garage rock ansamblis The Babies. Nüüd on ta viimasteks albumiteks üks kristlik, teine jällegi väga indiaanilik. Üks viimase albumi huvitavamaid laule on selle kohta, kuidas üks indiaani tüdruk oma mõtetes venna hingega plaani peab, kuidas tema eest kätte maksta.
“Oh brother, they killed you dead
I know sister, now I live in your head Oh brother, but they put you in a hole
Just my body sister, they never touched my soul Oh brother,we should turn back
Oh no, sister, you know we can't do that And the wheels on the bus go
Bum, bum-bum-bum, bum, ba-da-bum, bum, bum”
(Väljavõtted laulust“Brother, Sister”)
…