Ateez
K-Popi muusikastiilis on väga palju erinevaid ja huvitavaid artiste ning gruppe. Sul võib olla keeruline valida, keda kuulata. Ma olen siin, et soovitada sulle kedagi, kelle muusika ja lugu on niivõrd huvitavad, et sulle võiks see kindlasti huvi pakkuda.
Ateez on 8-liikmeline K-Popi grupp, kes on kiiresti kogunud populaarsust nii Koreas kui ka paljudes teistes välisriikides. Iga järgmine album osutub paremaks kui eelmine. Nemad, nagu ka kõik teised K-Popi grupid, kutsuvad oma fänne erilisel viisil. Ateezi fännid on Atinyd ning ka sina võid saada varsti Atinyniks.
Ateezi uusim minialbum „The World EP.1: Movement“ tuli välja just hiljuti, aga see on kiiresti kujunenud väga edukaks ja purustanud Ateezi enda isiklikke rekordeid. Albumis on kokku kuus laulu ning iga laul on esilaulu vääriline. Albumi tegelik esilaul on “Guerrilla”, mille laul ja muusikavideo on veidi erinevad Ateezi tavapärastest. Nagu varasematel, on ka sellel laulul oma lugu, mis on osa Ateezi universumist. Väga soovitan vaadata selle muusikavideot. Soovitan laule “Sector 1” ja “Cyberpunk”, mis on mu ühed lemmikud sellelt albumilt. Soovin sulle head kuulamist!
Autor: Laura Kranich
Djo
Head muusikat on maailmas palju ja sa ei saagi kõike ise üles leida. Ole mureta, ma olen siin selleks, et aidata. Selleks oktoobriks soovitan visata pilk peale Ameerika artistile Djo’le. Djo on suhteliselt värske erinevate stiilide katsetaja, kuid kes kaldub ikka indie muusikasse. Tema esimene album “Twenty Twenty” tuli välja 2019. aasta septembris, sellel on kokku 12 muusikapala. Enne albumit oli tal väljas kolm lugu, kuid kõik need esinesid uuesti albumil. Album on esimesel kuulamisel väga samasugune, kuid mida enam sa kuulad, seda rohkem hakkavad esile tõusma iga loo eripärad. Kui tahad kuulata albumit esimest korda, pakun alustuseks palasid nagu “Chateau (Feel Alright)”, “BNBG” ja “Mortal Projections”.
Djo teine album “DECIDE” tuli välja 2022. aasta septembris, albumitel on täpselt 3 aastat ja 3 päeva vahet. “DECIDE” toob rohkem välja Djo soovi muusikas proovida ja katsetada. Kõik lood võib asetada kuhugi suurde ja laia indie žanri, aga sellegipoolest on albumis märgatav erinevate stiilide esiletõus. Näiteks Djo poolt antud üleüldine indie helipilt seguneb kohati täiesti daftpunkiliku elektroonikaga. Toon näiteks lood “Gloom”, “Change” ja “Climax”. Kõik on pärit samalt albumilt, kuid annavad edasi täiesti erinevaid emotsioone ja kasutavad erinevaid põhimõtteid. Kogu selle juures on albumist lummavaim tema lugude lõputu koostöö. Eelistan ise kuulata albumit algusest lõpuni kui tervikut, sest lood täiustavad teineteist täiuslikkuseni ning on kohati üksteistele lausa sissejuhatuseks või lõpetuseks. Kuid kui ei taha nii suurest tükist kohe kinni haarata, soovitan palasid nagu “Gloom”, “Fool” ja “End of Beginning”, mis kõik langevad ka kuhugi minu isiklike lemmikute sekka.
Üleüldiselt soovitan alustada albumitest vastupidiselt kronoloogilisele järjekorrale. Leian, et “DECIDE” on eriti esmasele kuulajale põnevam ja vaheldusrikkam. Kindlasti soovitan soojalt neid soovitusi kuulda võtta ja Djole võimalus anda, võib-olla on just tema sinu uus lemmik artist.
Autor: Laura Ulm
Jeff Buckley
Buckleyt soovitas mulle tegelikult üks mu bändikaaslane, kui me omavahel muusikat jagasime. Ma olin just hakanud kuulama rohkem classic rock`i ning ta ütles, et see võiks mulle vahelduseks meeldida. Buckley loomingus on esindatud nii jõulisem rokk kui ka kurvad armastuslaulud ning just see žanrite erinevus selle nii ilusaks teebki. Buckleyl on väga eriline hääl ja ta suudab kuidagi igasse stiili sobituda. Samuti on tal ka rokkstaarile omane kurb saatus ning oma lühikese elu jooksul jõudis ta välja anda ainult ühe albumi. Peale tema surma anti välja ka teine album demosalvestustest. Album, millest ma rääkida tahan, on „Grace”. Tavaliselt tuuakse sealt välja tema cover Leonard Coheni “Hallelujah”, kuid minu arvates peaks hoopis tervest albumist tervikuna rääkima. Ainuõige viis minu meelest albumit kuulata on otsast lõpuni ilma mingisugusegi segajata. Kui on võimalik lihtsalt nautida muusikat ja süveneda sinna, siis minu arvates saab palju paremini aru autori mõtetest ja tunnetest. Ma ei tee nalja, kui ma ütlen, et esimest korda seda kuulates ma nutsin.
Samuti soovitan kuulata ka Jeff Buckley isa Tim Buckley muusikat, kes oli juba kuuekümnendatel väga mitmekülgne artist.
Autor: Emma Simone Neeme