“Life is beautiful” on üks paljusid filme, mis on valminud Itaalia režissöör Roberto Benigni käe all. Olles tema kahekümnes filmiteos, mängib tema ise ka selles pearolli nagu mõnedes enda varasemates filmides. Stsenaariumi kirjutades võttis ta palju inspiratsiooni Rubino Romeo Salmoni raamatust “In the end, I beat Hitler” ja oma isa varasematest kogemustest. Film oli edukas ja võitis mitmeid auhindu erinevatel filmifestivalidel ning sai kaks Academy Awardsi: parima näitleja ja võõrkeelse filmi eest. Itaaliast väljaspool peetakse filmi ka Euroopa kultuuris kõige tähtsamaks filmiks.
Filmi pikk proloog, mis on peaaegu pool filmi kestusest, räägib noorest Itaalia juudist, kes elab 1939. aastal fašismi võimu all olevas Itaalias. Algus on väga kiiretempoline ja tegevust toimub palju, mis viitab ka peategelase energilisusele. Ühe naise saamiseks pikka jahti pidades satub mees erinevatesse naljakatesse olukordadesse, justkui tegemist oleks täieliku komöödiafilmiga. Päris süžee algab tegelikult poole filmi pealt, kui peategelane elab oma naise ja lapsega II maailmasõja aegses Itaalias. Pere proovib hakkama saada raamatupoodi pidades, olles fašistide tagakiusamise all. Näha on piiratud ning kurbi olusid, milles juudid pidid elama sellel ajal. Erinevate asjaolude tõttu on pere sunnitud minema koonduslaagrisse koos oma nelja aastase pojaga. Seal teeb peategelane rasketes oludes oma poja päevad lõbusaks ja mängulisemaks.
Kuigi tegemist on draamaga, peidab film kurbuse nalja ja kiiresti muutuva süžee loori taha. Tegevus on sujuv ja arusaadav vaatajaile ning igavust ei teki. Ajaliselt pole film väga pikk ja sobib õhtuseks vaatamiseks täiesti hästi. Soovituslik on see kõigile, kellel on igav õhtu või ei oska valida head filmi, mida vaadata.