IN THE NEAR FUTURE:
CORPORATE NETWORKS
REACH OUT TO THE STARS,
ELECTRONS AND LIGHT
FLOW THROUGHOUT THE UNIVERSE.
THE ADVANCE OF COMPUTERIZATION,
HOWEVER, HAS NOT YET WIPED OUT
NATIONS AND ETHNIC GROUPS.
Need read on esimene, mida võime lugeda ekraanilt filmis "Ghost in the Shell" (1995) režissöörilt Mamoru Oshii. Selline sissejuhatus suudab üsna täpselt kirjeldada seda, mida kujutab endast cyberpunki žanr, milles tehnoloogiline singulaarsus ja identiteedikriis on ühed põhiprobleemidest arvukates teostes. Tänaseks peetakse teost üheks kõigi aegade parimaks anime ja sci-fi filmiks, mis oli ka üheks inspiratsiooni allikaks filmile"Matrix". Film ise põhineb sama-
nimelisel mangal autorilt Masamune Shirow.
Tegevustik leiab aset 2029. aasta Jaapanis ning keskendub major Motoko Kusanagile, kübernetiseeritud kehaga avaliku julgeoleku agendile, kelle osakonnale on määratud ülesanne leida ja likvideerida enigmaatiline Nukumeister - kontrolli alt väljunud ja eneseteadvuse omandanud tehisintellekt. Tulevikus, küberneetilise tehnoloogia arenguga, saab inimese keha olla nii modifitseeritud kui ka täielikult välja asendatud robootiliste osadega. Samal ajal võimaldab arvutitehnoloogia ja küberneetika ühendada inimese aju otse interneti võrgustikku ja VR küberruumi.
Termin ghost viitab inimese teadvusele või hingele, mis on lukustatud väliskestas (shell) ehk inimese kehas. See viitab muu seas ka nn keha–vaimu probleemile, ühele tähtsamatest mõistetest vaimufilosoofias ja kognitiivses psühholoogias. Film näitab, kuidas elusolendist inimene oma identiteedivajaduse ja piiratud maailmatajuga proovib toime tulla uues maailmas ja uues kehas, mis on muutunud üdini digitaliseerituks, robotiseerituks ja nõrkust/omapära mitte sallivaks ning milles informatsiooni hulk on praktiliselt piiramatu. Võib isegi väita, et teose peategelaseks ei ole ükski tegelane, vaid keskkond ja aeg, täpsemalt linn ja ühiskond ise. Kuigi filmis on olemas tüüpiline "inimene vs. tema looming" motiiv, ei ole taolise vastupanu tulemuseks kummagi poole võit, vaid mõlema mittetäiusliku poole (sureliku inimloomuse ja isiksuseta tehisintellekti) ühenemine ja süntees, mis tekitab lõppkokkuvõttes uue ja täiuslikuma olemuse.
"Ghost in the Shell" on üks minu lemmikfilmidest. See erineb paljudest teistest animedest oma narratiivse struktuuri ja vaatenurkade poolest, mis panevad rõhku just keskkonnale ja maailmale, mitte ainuüksi tegelaste eludele ja seiklustele selles. Linn ise oleks justkui elus. Visuaalne pool, heli ning värvipalett on meeldivad ning loovad stseenidele ja asukohtadele omapärase mulje. Film tekitas minus huvi tehnoloogia vastu ning selle kaudu avastasin ma terve žanri, milles hiljem vaatasin mitu filmi (nt "Blade Runner", "Akira"), lugesin mitu raamatut (nt "Necromancer", "Do Androids Dream of Electric Sheep?"), mängisin mitu laua- ja videomängu (nt "Cyberpunk 2020", "Cyberpunk 2077") ning isegi avastasin synthwave muusikažanri ja proovisin ise programme kirjutada.
Comments