1. Miks selline karjäärivalik, miks soovisite olla just gümnaasiumiastme õpetaja?
Ma olen põhikooli õpetaja ka (7. ja 8. klass). Aga ma ütleks, et kõik see, et ma siin olen ja et ma siia õppima tulin, on lihtsalt olnud väga palju väga häid juhuseid. Tegelikult ma üldse gümnaasiumit lõpetades ei teadnud, mida ma teha tahan. Ma läksin sisekaitseakadeemiasse, ma käisin seal kolm nädalat, siis ma võtsin juba paberid välja. See oli selline hetk, mida häbeneda mu elus, ja siis võtsin vaba aasta ja kandideerisin peaaegu igasse ülikooli Eestis. Eksamitulemuste põhjal sain igale poole sisse ja siis mul oli lõpuks kaks valikut, kas matemaatika või geodeesia ja siis mulle pakuti koolis matemaatikaõpetaja kohta. Siin ma nüüd olen.
2. Miks tulite Noarootsi gümnaasiumisse tööle?
Ma töötasin Tallinnas koolis eelmine aasta, aga mulle väga ei meeldinud ja mõtlesin, et mul oleks vaja mingit vaheldust ja läksin SEBsse tööle. Seal töötades pakuti sinna pikemaks tööle jäämist. Siis kandideerisin veel koolidesse tööle ning saabus kätte aeg, kus tuli hakata andma inimestele vastuseid, kas ma lähen neile tööle, ja siis üks õhtu Katrin oli mulle Facebooki kirjutanud “Kuule, Karina, räägime” ja ma olin nagu “aa, appi, millest?” ja siis Katrin helistas mulle ja kutsus mind siia matemaatikaõpetajaks tööle, kuna temast saab põhikooli direktor ja tal on asendust vaja. Nii et, jah, lihtsalt jäin Katrinile tunnis silma ja vot nii saab tänapäeval tööle.
3. Kuidas motiveerite õpilasi õppima?
Gümnaasiumiõpetaja on palju parem olla, sest õpilased on juba piisavalt vanad, et nad juba natukene teavad, miks nad siin on ja et neid pole vaja suunata, vaid aidata, on ju. Põhikooliga, tead, ma ei teagi, võibolla ma lihtsalt olen nii karm nagu kuulujutud küla peal juba käivad, ma ise olen ka neid kuulujutte endast kuulnud. Ju nad lihtsalt minu tunnis õpivad, minu iseloom on kõige suurem motivatsioon.
4. Millised on Teie hobid ja huvid?
Minu suurimaks hobiks nüüd igal õhtul on matemaatika ülesannete lahendamine, kuna millekski muuks eriti aega ei jää. Kui neid enam ei jaksa, siis nõude pesemine, kuna need kunagi otsa ei saa. Mulle meeldib ka raamatuid lugeda, muusikat kuulata, Netflixi vaadata, puid raiuda, see on selline, ma ütleks kõige põnevam hobi, mis mul on.
5. Millised näpunäited oleksid Teil uude kooli tulevatele õpilastele?
Kui ma nüüd mõtlen tagasi sellele ajale, kui mina kümpasse tulin, mis oli umbes 7 aastat tagasi, see oli hirmus. Ma ei teadnud mitte kedagi, mitte kunagi varem polnud olnud vanematest eemal ja tegelikult oli päris õudne, aga lihtsalt Pürksi on see koht, kus mitte keegi ei jää välja. Pürksi puhul, asi mida sa kõige rohkem peaksidki tegema, on inimestega suhtlemine. Siis, kui mina siin õppisin, me ei olnud mitte kunagi enda ühikas õhtuti, me alati käisime väljas pargis mitu tundi või Paslepat jalutamas vaid selleks, et pläkutada, ja nüüd kui ma teen tööd, vaatan aknast välja, mitte keegi ei liigu õues. Kõik ongi lihtsalt oma ühikates. Nii et lihtsalt ole selline julge kuskil käima, keegi võtab su vastu ja sa leiad need inimesed enda jaoks.
6. Miks üldse matemaatikat vaja on? Miks me seda õpime?
Matemaatikat, kõik need teadmised, kõige parem on see, et sa õpid tähelepanu, keskendumist, sa õpid seoseid looma, kõik on omavahel seotud, see lihtsalt avardab su maailma. Ma ütleks, et keskendumine on see kõige parem ja seoste loomine ja üldse aju arenemine.
7. Mis oleks fakt Teie kohta, mida kuuldes õpilased oleksid üllatunud?
Ma ütleks, et üks fakt, mis just noarootslasi kõige rohkem üllataks, on see, et kui ma siin õppisin, siis üks mu lemmiktundidest oli kunstiajalugu, kuna mulle nii väga meeldib see konspekti kirjutamine ja kuidas see, et sa lihtsalt kirjutad, ja see näeb ilus välja, see meeldis mulle ja ma arvan, et see üllatab teisi.
Comentários