Pürksi Baar - Ehk kuhu kaovad Tiia lehed

Selleks et meiega ühineda peab pürkslane minema kell 1 öösel Paslepa ringile ning pika sirge ning kunagise kruusatee ristil, enne kurvi (Inna kodu ligidal), kolm tilka verd valama ja ühe õige lahendiga Tõnu Tiidu lehe nende kohal ära põletama. Nii omandab ta juurdepääsu. Tehingu kinnituseks tuleb põllupealt koerasuurune orav, ning ulatab pürkslasele suure täiskirjutatud vahtralehe. Seda lugeda ta tõenäoliselt ei oska. See on rootsi keeles. Kõik mis nüüd pürkslasel teha on jäänud, on ohutult tagasi ühikasse tagasi jõuda, vahtra leht oma padja alla panna, teki alla pugeda ja magama jääda.

Peagi, ilma et Pürkslane seda märkaks, tulevad kõik mõisa pargi oravad kokku ning kannavad ta uinunud hinge minema. Pole kindel kuhu täpselt. Kas see on taevatrepi kõrvalepõige, purgatooriumi ooteruum, mingi maailmateatri vaheajakohvik või valhalla joomasaal. See pole ka oluline. See töötab nagu baar, lõhnab nagu baar ja peaaegu näeb ka välja nagu baar, nii et see on baar!

Edasi on asi Pürkslase jaoks väga lihtne. Nimelt toimib see kõik põhimõtteliselt nagu Minecrafti server. Kui sa oled sisse saanud võid sa iga hetk ‘disconnectida’. Kõik, mis sa selleks tegema pead, on minema baarmenni juurde ja kaks korda kõminal lauale koputama ja karjuma “Äratuuus”. Järgmine sekund ärkab Pürkslane üles ja näeb vastavalt Elna või Rauza nägu, ning ongi “Äratuus” käes. Minecrafti serverile toimib ta ka muidu sarnaselt. Kõik kes on eelnimetatud rituaali korrektselt ära sooritanud leiavad sealt üksteist ja võivad teha mis nad tahavad. Aega kui sellist seal ei eksiteeri nii et olla võivad nad seal samuti niikaua kuni tahavad. Lihtsalt üks hetk hakkab seal rahvast vähemaks jääma ning ei lähe kaua kuni terve baar on surnud. Küll Pürkslane ise teab millal lahkuda. Ainuke asi mis seal Minecraft serveri moodi ei ole, on see, et seal pole meil varjunimesid, ega muud. Me peame siiski meie ise olema. Baaris ei ole MajorToomas ja Jyrgen11. Vaid on Rando ja ████.

Baarmenniks on seal mingi rootsi keelt puterdav rüütel. Tõenäoliselt meile pilt temast kuskil rootsi keele tunnis pähe jäänud ja teadmatusest, mis selle teadmisega nüüd peale hakata on meie kollektiivne alateadvus ta meie heaks baari tööle pannud. Õige kah! Kuigi noh temaga juttu ajada ei saa. Vatrab ainult kiiresti ja arusaamatult nagu rootsikeele kuulamis ülesanne “Dödvan shack, Sjugonderaste betygtva Swamp Seglet intesabra!”. Minu soovitus on: Lihtsalt vaata talle silma sisse ja ütle otsustavalt “Pürksi kanget!”. Küll sa siis saad mida sa tahad. Suurt valikut seal ei ole. Põhimõtteliselt ainult seda ongi. Aga see seal on korralik Pürksi Kange. Öö jooksul 6-8’st pitsist ühele noorele täitsa piisab. Ja ära hakkagi ütlema, et paljas hing ilma kehata ei saa purju jääda. Millal Bauman sulle seda rääkinud? Ta võib olla seda kontrolltöös küsinud, aga rääkinud ta sellest küll ei ole. Õige vastus on igatahes “Jah saab küll purju jääda ja väga hästi.”

Selle Pürksi kange serveerimisel on ka muidugi omad iseärasused. Swamapselglet nagu me seda barmanni kutsuma olema hakanud võtab kuskilt mäluaugust mõne ammu unustatud ja eksisteerimise peaaegu et lõpetanud Tiia kirjanduse töölehe välja, voldib selle kokku ja lööb pitsi selle peale. Kuigi ma tema filosoofiat selle taga ei tea, siis kiidan ma selle kombe heaks. Paberit peab kuidagi otstarbekalt ka kasutama, muidu kõik need puud langesid ilma asjata. Vähemalt nüüd jääb meie fantoombaari lett puhtaks.

Aga jah. Kokkuvõttes on see väga mõnus koht oma ööde veetmiseks. Palju rahvast seal hetkel ei käi, aga piisavalt et lõbus oleks. Ja perfektne näiteks klassiõhtuteks pealekauba. Broneerida otseselt pole vaja, ajapiirangut ei ole ja teate isegi.

Selle baariga on mõni probleem ka. Nimelt. Need vahtralehed, millest ma enne rääkisin on ühekorrapiletid. Ja SwampShack ei ole sul punapäine jõuksi tädi, et ta sulle kuupileti poole liitri vere eest müüb. Ja ka Tõnu lehed peavad iga kord uued olema. Noh. Need saad sa Allani või Paavli käest, aga siiski. Külastamine ei ole odav lõbu.